bakteritsiidse

Bakteritsiidne on omadus või toime, millega aine, ravim või protsess põhjustab baktereid otseselt surma. Mõiste leiab rakendust meditsiinis, mikrobioloogias ja desinfitseerimises. Bakteritsiidne toime erineb bakterostaatilisest, mis peatab bakterite kasvu, kuid ei põhjusta kohest surma.

Mehhanismid hõlmavad raku seina või membraani kahjustamist, elutähtsate ensüümide toimimise pärssimist ning rakkude koostisosade olulist kahjustamist. Bakteritsiidne toime sõltub baktere liigi ja antud aine kontsentratsiooni omadustest ning mõnikord on sama aine bakteritsiidne ainult teatud liikide või olukordade puhul.

Laboratoorset hindamist aitab kirjeldada kontsentratsioonide võrdlus: minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIC) määramine ning minimaalse bakteritsiidse kontsentratsiooni (MBC) määramine. MBC on madalaim kontsentratsioon, mis tappab enam kui 99,9% algsest populatsioonist.

Näited bakteriitsiidset toimet omavatest ainetest on paljud antibiootikumid, nagu penitsilliinid, tsefalosporiinid, aminoglükosiidid ja fluorokinoloogid, ning desinfektandid ja antiseptikumid, näiteks alkoholid, vesinikperoksiid ning kvaternaarsed ammoniumühendid.

Kasutamisel tuleb hinnata ohutust, toksilisust ning resistentsuse riske. Bakteritsiidseid aineid valitakse tavaliselt kliinilise konteksti, nakkuse tüübi ja patsiendi seisundi järgi; mõnikord on vajalik kombinatsioonravi või alternatiivsete vahendite kasutamine. Resistentsus võib vähendada efektiivsust ning selle tõttu on oluline jälgida juhiseid ja antibiootikumide kasutamise praktikat.