antiseptikumid

Antiseptikumid on ained, mis vähendavad või peatavad mikroorganismide kasvu elusatel kudedel, näiteks nahal ja limaskestadel. Nende peamine eesmärk on ennetada nakkusi ja kontrollida olemasolevaid infektsioone. Erinevalt desinfektsioonivahenditest, mida kasutatakse peamiselt mitteelusatel pindadel, toimivad antiseptikumid otse elusolenditel ja on mõeldud naha, limaskestade ja haavade kaitseks.

Peamised antiseptiliste ainete rühmad on: alkoholid (etanool, isopropanol); joodipõhised ained (povidoon-jood); biguaniidid, kõige laiemalt kasutatav on kloorheksidiin; vesinikperoksiid; ning mõningad kvartäärsed ammoniumühendid (benzalkoniumi kloriid). Fenoolpõhised ained moodustavad vanema põlvkonna rühma ning nende kasutus on piiratud. Triclosan on paljudes toodetes piiratud või keelatud seoses ohutus- ja tõhususandmete puudulikkusega.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad käsihügieeni ja kirurgilist ettevalmistust, haavade desinfitseerimist enne või pärast meditsiinilisi protseduure, nahahooldust ning limaskestade desinfitseerimist. Mõnede ainete abil tehakse ka suu loputusi või suuveeneid; nende kasutus oleneb konkreetse aine omadustest ja juhistest.

Ohutus ja kaalutlused: antiseptikumid võivad põhjustada ärritust või allergilisi reaktsioone ning mõnel juhul võivad kõrged kontsentratsioonid kahjustada kudet või pidurdada haavade paranemist. Jood võib mõjutada kilpnääret ja ainevahetust; mõned ained võivad limaskestadega kokkupuutel olla toksilised. Seetõttu on oluline järgida tootja juhiseid, arvestada patsiendi allergiaid ning valida sobiv aine ja kontsentratsioon.

Kokkuvõte: antiseptikumid on laialdaselt kasutatavad vahendid infektsioonide ennetamisel ja kontrollimisel nii meditsiinilises kui koduses kontekstis, kuid nende valikul ja kasutamisel tuleb arvestada kudede tolerantsust, kontsentratsiooni ja kasutusotstarvet.