androgeenid

Androgeenid on steroidsete hormoonide rühm, mis stimuleerib ja säilitab meestel sugulise arengu ning paljunemisfunktsiooni. Peamised androgeneidena toimivad molekulid on testosteroon ja selle aktiivsem vorm dihüdrotestosteroon (DHT). Lisaks on organismis olulised prekursorid nagu androstenedioon ja dehüdroepiandrosteroon (DHEA).

Bioloogiline süntees algab kolesteroolist; pregnenolooni vahendusel kulgeb teekond progesterooni, seejärel androstenedioonini ning lõpuks testosteroonini. Osa testosteroonist konverteeritakse DHT-ks 5-alfa reduktaasi toimel, mis suurendab selle tugevust. Testosteroon moodustub peamiselt Leydigi rakkudes munandites; väiksemal määral ka neerupealistes ja munasarjades.

Androgene mõju avaldub peamiselt androgene retseptori (AR) kaudu: hormoon seostub AR-ga, kompleks liigub tuumasse ja reguleerib paljude geenide transkriptsiooni. See mehhanism on oluline sugulise arengu, lihas- ja luustiku tervise, karvakasvu ning libido säilitamisel. Puberteedi ajal suureneb testosterooni tase ja kujunevad sekundaarsed seksuaalkarakterid.

Regulatsioon toimub hüpotalamuse GnRH vabastamise kaudu, mis stimuleerib hüpofüüsi LH ja FSH vabanemist. LH ergutab Leydigi rakke testosterooni sünteesiks; testosteroon ning selle metaboliidid annavad negatiivse tagasiside GnRH, LH ja FSH vabanemisele.

Meditsiinilised seosed: androgeenide puudus võib viia hilinenud puberteedini ja hüpogonadismini; liigne androgene aktiivsus naistel võib põhjustada hirsutismi, akne ja menstruaaltsükli häireid. Harva esineb androgenresistentsuse sündroom AIS XY-meestel, kellel puudub normaalne vastus androgene toimele.

Kasutus ja diagnostika: testosterooni asendusravi on standardne ravivõimalus meestel hüpogonadismis; anaboolsete steroidide kontrollimatu tarvitamine võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Diagnoosiks kasutatakse vereanalüüse, mille käigus mõõdetakse total- ja vaba testosteroon ning SHBG. Ravi ja kõrvaltoimed tuleb hoolikalt jälgida.

---