Puberteedi

Puberteet on inimese arenguetapp, mil keha ja vaim spontaansetest muutustest valmistuvad täiskasvanueaks. See hõlmab nii adrenarhet (ebamäärased karvumis- ja nahamuutused) kui gonadarhet (sugulise arengu aktiveerumine) ning lõppfaasi üleminekut noorukieale. Puberteed alguse ajad on geneetiliselt ja keskkonnalt sõltuvad ning võivad märkimisväärselt erineda.

Hormoonide roll puberteedis on keskne. Hüpotalamus eraldab GnRH-hormooni, mis ergutab hüpofüüsi. See vallandab FSH ja LH sekretsiooni, mis omakorda stimuleerivad munasarju ja munandeid ning suurendavad östrogeeni- ja/testosterooni tootmist. Nende hormoonide tasemete tõus põhjustab kehalisi ja seksuaalseid muutusi, mis on puberteedi tunnused.

Tavaliselt algab puberteet tüdrukutel umbes 8–13-aastaselt ja poistel umbes 9–14-aastaselt. Esimesed märgid võivad olla rinnakorvi areng või pubi-karvad nii tüdrukutel kui poistel. Tüdrukutel tekib menarhe ehk esimene menstruatsioon umbes 12–13 aasta vanuselt; poistel võib juhtuda spermarhe ehk esmane ejakulatsioon. Lühikese aja jooksul toimuvad kasvuhäired, süveneb lihasmass, hääle ja kehakuju muutub ning nahk võib muutuda õline või aknele kalduvaks. Kaenla- ja näokarvad ning keha lõhn muutuvad.

Psühholoogiliselt võib puberteet kaasa tuua tujusid, enesehinnangu muutusi ja suhete tähtsuse muutumist. Tervise seisukohalt on oluline korralik uni, tasakaalustatud toitumine, regulaarne liikumine ning vajaduse korral seksuaaltervise ja vaimse tervise teema arutelu vanemate või tervishoiutöötajatega.

Variaatsioonid ja erandid: precocious puberteet (puberteet varasem kui 8–9-aastaselt) ning hilinenud puberteet (märkide puudumine vanuses, kus tavaliselt peaksid arengu märgid ilmnema). Kui arengust tekib muret või on ebatavalised sümptomid, tuleks pöörduda arsti poole.