absorptsiooniga

Absorptsioon on füüsikaline ja keemiline protsess, mille käigus aine neelab või omastab energiat ning muundab selle tavaliselt soojuseks. See võib toimuda elektromagnetilise kiirguse, helilainete või aine sisemiste energiaga seotud üleminekute korral. Absorptsiooni tõhusus ning mehhanism sõltuvad materjali koostisest, temperatuurist, tihedusest ja kiirguse lainepikkusest või sagedusest.

Valguse kontekstis neelatakse teatud lainepikkused vastavate elektronüleminekute tõttu. See annab absorptsioonispektri ja määrab materjali värvi. Valgus võib läbi pääseda või peegelduda, kuid osa energiast muudetakse soojuseks. Beeri-Lambert'i seadus kirjeldab valguse neeldumist lahuses: A = εlc, kus A on absorptsioon, ε molaarne absorbeerivus, l teepikkus ja c kontsentratsioon. Läbitud valguse osa on läbivus ja see on T = 10^{-A}.

Absorptsioon ja adsorptsioon on erinevad mõisted. Absorptsioon tähistab energia või aine imendumist läbi mahu; adsorptsioon on molekulide kinnitumine materjali pinnale. Need eristused on olulised keemias ja materjaliteaduses.

Akustikas kirjeldab absorptsioon heli imendumist materjali poolt; suurem absorptsioonikoefitsient vähendab kajat ja parandab ruumi akustikat.

Rakendused hõlmavad spektroskoopiat, meditsiinilist pildistamist, keskkonnamõõtmisi, materjalide arendamist ja heliinsenerimist. Absorptsiooni mõistmine on oluline energia ja aine ülekandumise ning materjalide käitumise hindamisel.