Vähirakkudega

Vähirakkudega on eesti keeles kirjeldus, mida kasutatakse, kui koe või kasvaja sisaldab vähirakke. Vähirakk on mutatsioonide tõttu omandanud pahaloomulise käitumise ning võib kontrollimatult jaguneda, infiltreerida ümbritsevaid kudesid ja teistesse kehaosadesse levida. Kui räägitakse koest või kasvajast, mille sisu moodustavad need rakud, kasutatakse sageli väljendit vähirakkudega kasvaja või vähirakkudega kude.

Vähirakkude käitumist iseloomustavad mitmed omadused: nad võivad omada genoomilisi mutatsioone, jaguneda üha kiiremini, vältida rakusurma (aa espo), soodustada verevarustust kasvajarakkude jaoks ning invasiooniga levima teistesse kudedesse. Vähirakkude ridade ja kasvutempo heterogeensus võib mõjutada haiguse edenemist ja ravivõimalusi. Üldine tunnus on kontrolli alt väljumine ning süsteemne või lokaalne levik.

Diagnostika ja uuringud: vähirakkude olemasolu ja tüüp määratakse sageli biopsia või kirurgilise lõikuse abil. Edasine analüüs hõlmab histoloogilist ja immunohistokeemilist uuringut ning molekulaarseid teste, mis identifitseerivad mutatsioone või globaalse geeni profiili. Stadiumi hindamiseks kasutatakse täiendavaid pildistamis- ja diagnostikameetodeid.

Ravi: sõltuvalt vähiliigist ja staadiumist hõlmab sageli kirurgiat kasvaja eemaldamiseks, kiiritusravi ning keemiaravi. Seda täiendab sihtmärgiteraapia või immunoteraapia, kui need on sobivad. Raviplane keskendub pahaloomuliste rakkude arvu vähendamisele, leviku pidurdamisele ning patsiendi elukvaliteedi parandamisele.

Vähirakkudega haiguste uurimine on oluline diagnostikas ja raviplaanide koostamisel, kuna mõistmine rakkude käitumisest aitab arendada täpsemaid teste ja tõhusamaid ravivõimalusi.