Väetused

Väetised on ained, mida taimedel puuduvad toitained täiendamiseks mullas või mida taimed kiiresti omandavad. Peamised toitained on lämmastik (N), fosfor (P) ja kaalium (K), mida tähistatakse N‑P‑K kolmenumbrilise sümbolina. Lisaks on oluline sekundaarsete mikrotoitainete ja mikroelementide roll. Väetiste kasutamise eesmärk on suurendada saaki, parandada taimede kvaliteeti ja taastada mullaviljakus.

Väetised jagunevad peamiselt orgaanilisteks ja mineraalväetisteks. Orgaanilised väetised, nagu kompost, loomne sõnnik või luujahu, põhinevad orgaanilistel materjalidel ja parendavad mulla struktuuri ning humusaine sisaldust; toitained vabanevad aeglasemalt. Mineraalväetised on sünteetilised või puhastatud looduslikud tooted ning annavad toitained kiiresti kättesaadaval kujul. Neid jagatakse ühekordseteks N-, P- või K-väetisteks ja segaväetisteks, mis sisaldavad mitut toitainet korraga.

Kasutus ja juhised: Väetamist planeeritakse mullaproovi tulemuste ja kultuuri toitainete vajaduse põhjal. Efektiivne ja keskkonnasõbralik lähenemine hõlmab koguste täpset määramist, jaotamist (nt kevadel ja kasvuperioodil) ning sobivaid manustamismeetodeid (pinnale kandmine, mullaga segamine või vedelväetis kastmise teel).

Keskkonna ja regulatsioonid: Liigne või valeaegne väetamine võib põhjustada toitainete leostumist, veekogude eutrofeerumist, mullakvaliteedi halvenemist ning kasvuhoonegaaside heidet. Tõhus väetamise praktika hõlmab mullaproove, täpset vajaduse hindamist ning kohalikele seadustele ja märgistusele vastavust.