sõnnik

Sõnnik on loomsete väljaheite ja voodi- või alusmaterjali kombinatsioonist ning tavaliselt kasutatav orgaaniline väetis. Selle põhieesmärk on parandada mulda viljakust, struktuuri ja veesidumisvõimet ning pakkuda taimedele olulisi toitaineid. Sõnnik võib esineda tahkena (kõva või peenestatud) või vedelana (lõmps või sõnnikulina), ning võib olla toor- või kompostitud kujul. Kompostimise käigus vähenevad haigustekitajad ja lõhn ning mõnevõrra väheneb toitainete kättesaadavus.

Toitained ja kasutus: Sõnnik sisaldab peamisi taimetoitaineid – lämmastikku (N), fosforit (P) ja kaaliumi (K) ning mikrotoitaineid. Toitainete sisaldus varieerub sõltuvalt loomaliigist, toitumisest ja alusmaterjalist (allapanust). Sõnnik parandab mulla orgaanilist ainet, soodustab mullabakterite tegevust ning võib suurendada mullaniiskuse säilimist. Toitainete kättesaadavus on kõige paremini võrdelises suhtes kehtestatud rakendusega ja sõltub kasutusviisist ning ajastusest.

Rakendamine ja majandamine: Sõnniku laotamine toimub peamiselt viljapõldudel või karjamaal ning see tuleb võimalikult kiiresti mulda segada või sinna matta, et vähendada lenduvaid lõhnu ja lämmastiku kadusid. Valik sõltub mullastikust, taimeajast ja veekogu lähedusest. Sõnnikukogumise ja hoiustamisega tegeletakse talvel või muul sobival ajal, kasutades katteid või paagisüsteeme, et vähendada lekkimist ja õhusaastet.

Keskkond ja juhendamine: Sõnnikul võivad tekkida kahjulikud mõjud, kui toitained leostuvad või äravooluga jõuavad veekogudesse, ning ta võib tekitada metaani ja lämmastikoksiidi heitkoguseid. Seetõttu kehtivad regulatsioonid hoiustamise, rakendamise ja piirangute osas kõrval asuvates veekogudes ning suurtootmises. Õige majandamine annab pikaajalist kasu mullale ja vähendab vajadust sünteetiliste väetiste järele.