mikrotoitaineid

Mikrotoitaineid ehk mikroelemendid on elusorganismide jaoks vajaminevad mineraalsoolad, mida organism tarvitab väga väikestes kogustes. Nad on elulise tähtsusega ja nende puudus võib kaasa tuua tõsiseid tervisekahjusid, samas liigsed kogused võivad olla toksilised. Mikrotoitaineid täidavad sageli ensüümide ko-faktorina või struktuursete komponentidena ning osalevad ainevahetuses, kasvus, immuunsüsteemi toimimises ja kilpnäärme funktsioonis. Näiteks jood on kilpnäärmehormoonide sünteesil oluline; raud tagab hapniku transporti veres; tsink ja seleen osalevad antioksüdantses kaitses ning immuunsüsteemis; vask ja mangaan on ko-faktoriteks paljudes ensüümides; kroom aitab insuliini toimimises; kobalt on B12-vitamiini koostisosa; molübdeen osaleb paljudes ainevahetusreaktsioonides.

Peamised mikrotoitaineid, mida sageli mainitakse, on raud (Fe), tsink (Zn), vask (Cu), mangaan (Mn), jood (I), seleen (Se), kroom (Cr), molübdeen (Mo) ja kobalt (Co).

Toitumises saab mikrotoitaineid kõige paremini kätte tasakaalustatud toitumise kaudu: raua allikad on punane liha ja oad; tsink leiab liha, mereannid ja seemned; vask maksas, siseelundites, pähklites; mangaan teraviljades, kaunviljades ja pähklites; jood joodivõltsitud sool ja mereannid; seleen mereannid, seemned ja pähklid; kroom täisteratoodetes ja lihas; molübdeen teraviljades ja kaunviljades; kobalt loomset päritoluga toitudes, mis tagavad B12-vitamiini.

Puudus võib põhjustada aneemiat (raud), kilpnäärme häireid (jood), immuunsüsteemi nõrgenemist (tsink, seleen); liigsed kogused võivad tekitada toksilisi efekte sõltuvalt elemendist.