mikroelemendid

Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid vajavad vaid väga väikestes kogustes, kuid mis on elutähtsad erinevate bioloogiliste protsesside toimimiseks. Neid nimetatakse sageli mikrotoitaineteks, vastandina makroelementidele, mille igapäevane vajadus on suurem. Mikroelemendid võivad jääda puudumise korral tõsiselt kahjustama tervist, kuid nende liig peaks samuti vältima.

Tavalised inimene jaoks olulised mikroelemendid on raud, tsink, vask, mangaan, jood, seleen, krom, molübdeen ja koobalt. Raud on peamine komponent hapnikutranspordist vastutavas hemoglobiinis ning osaleb paljudes ensüümides. Tsink on vajalik paljude ensüümide ja geenilugemiseks vajalike valkude toimimiseks. Vask on osa mitmetest oksüdoreduktsiooni protsessidest ja energeetikas. Mangaan osaleb mitmetes metaboLismi tehis- ja antioksüdantsüsteemides. Jood on kilpnäärmehormoonide sünteesiks hädavajalik. Seleen on selenoproteiinide puhul oluliste antioksüdantide koostisosa. Kroom osaleb ainevahetuses ja insuliini signalingus. Molübdeen on kofaktor mõnede oksüdoreduktaaside jaoks. Koobalt on osa vitamiinist B12.

Toitumisel tuleb mikroelemendid saada tasakaalustatud kaudu erinevatest allikatest: liha, mereannid, täisteratooted, piimatooted, kaunviljad, pähklid ja munad. Puudused võivad esineda piirkondades või populatsioonides, kus toitumine on ebapiisav või muljetavaldavalt puudulik. Näiteks rauast tulenev aneemia, joodi puudus kilpnäärmehaiguste, ning seleeni puudus mõnikord südame- ja immuunsüsteemi häiretega. Liigne tarbimine võib kaasa tuua toksilisi toimeid ning mõnel juhul vähendada teiste mikrotoitainete imendumist.

Koostoimid ja toitumise tähtsus: mikroelemendid toimivad sageli koos ja nende tasakaal on oluline ning soovitatav on järgida terviseasutuste ülempiirueelistusi ning vältida iseseisval tarbimisel ülepakkumist.