Väetamisannused

Väetamisannus ehk annus kirjeldab väetise kogust, mida antakse mullale või taimele kindlal kasvuperioodil. Annuse määrab taime toitainete vajadus ning mullas oleva toitainete taseme ja kasvukeskkonna muutujate koosmõju. Õige annuse eesmärk on katta puudujäägid, tagada soovitud saagikus ning vähendada keskkonnariske.

Väetamisannust mõjutavad tegurid on kultuuriliik ja -tüüp, kasvufaas, eeldatav saagikus, mullaproovi tulemused (toitainete sisaldus ja mulla pH), mulla niiskus ja temperatuur ning niisutusvõimalused. Samuti arvestatakse toitainete leostumise ohtu ja kahjulike kõrvalmõjude riske, mis võivad kaasneda ülemäärase väetamisega. Toitained hinnatakse peamiselt makrotoitaineid N, P2O5 ja K2O ning tihti ka mikrotoitaineid, mis võivad mõjutada kultuuri nõudlust ja saagikust.

Arvutamine põhineb taime nõutava koguse ja väetise sisalduste jagamisel. Näiteks kui taim vajab 60 kg N/ha ja kasutatav väetis sisaldab 25% N, on vaja umbes 240 kg/ha väetist (60 / 0,25). Reeglina jagatakse annus mitme jaotuse vahel hooaja jooksul ning kasutatakse erinevaid väetiste vorme (kuivväetised, vedelväetised) ja paigutusviise (laotamine üldselt, ridade pealt, side-dress). Foliarväetised sobivad mõnikord lühiajaliste toitainevajaduste rahuldamiseks.

Õige väetamisannuste rakendamisel tuleb järgida mullaproove, kvaliteeti, keskkonna ja regulatiivseid nõudeid ning koostada toitainete haldamise plaan. Väetamisannused on kohandatavad vastavalt vajadusele ja mullaoludele.