väetise

Väetised on taimekasvuks vajalike toitainete lisandid, mida lisatakse mulda või otse taimedele. Nende peamine eesmärk on suurendada mullaviljakust, stimuleerida taimekasvu ning parandada saagi ja kvaliteeti. Väetised jagunevad peamiselt kahte gruppi: orgaanilised ja mineraalväetised.

Orgaanilised väetised hõlmavad loomset ja taimset päritolu materjale, nagu sõnnik, kompost ja bioloogilised jäägid. Need parandavad mullastruktuuri ja pikaajalist viljakust, kuid nende koostis ning toitainete vabastamise kiirus võivad varieeruda. Mineraalväetised sisaldavad peamisi toitaineid (lämmastik N, fosfor P ja kaalium K) ning sageli ka mikrotoitaineid. Need on tavaliselt kiirelt või kontrollitult vabanevad ning võimaldavad täpsemat dosesimist ja koguste kontrolli.

Kasutusviisid ja planeerimine. Väetisi võib anda pinnasesse (pinnasväetamine), lahustena jootmise teel või täppväetamise kaudu, kus toitaineid antakse vastavalt mullaproovide ja taimekasvu vajadusele. Enne väetamise algust tehakse mullaproovid ja koostatakse väetamisplaan, mis arvestab mullas sisalduvaid toitainete tasemeid, taimejärke ja kasvufaase.

Keskkonnamõjud. Liigne või valesti suunatud väetamine võib põhjustada toitainete leostumist, veekogude eutrofeerumist ning mullaproovi muutusi. Jätkusuutlik kasutus hõlmab õiget dosimist, ajastust ning võimalusel orgaaniliste ainete osakaalu suurendamist.

Regulatsioon ja ohutus. Väetiste kasutamine on reguleeritud riiklike ja Euroopa Liidu õigusaktidega, mis puudutavad toodete kvaliteeti, pakendamist ja ohutut käitlemist. Oluline on järgida tootja juhiseid ja hoida väetised lastele kättesaamatus kohas.