Variatsioonist

Variatsioonist on üldine mõiste, mis kirjeldab erinevusi ja muutusi mis tahes süsteemis. See on keskne mõiste mitmes valdkonnas ning hõlmab nii kirjeldamist kui ka seletamist. Variatsioon võib esineda ajas, ruumis või eri tasanditel ning avaldub väärtuste, seisundite või käitumise muutuvuses.

Statistikas mõõdetakse variatsiooni andmete hajuvust. See hõlmab vahemiku, dispersiooni ja standardhälbe arvutamist ning aitab mõista, kui palju väärtused varieeruvad keskmise ümber. Variatsiooni analüüsi kasutatakse mudelite arendamisel ja otsuste tegemisel, näiteks ANOVA, regressioon ning kvaliteedikontroll.

Bioloogias ja evolutsiooniteadustes viitab variatsioon erinevustele üksikisikute või populatsiooni vahel. Need erinevused võivad tuleneda mutatsioonidest, rekombinatsioonist ja geenivoolust ning võimaldavad populatsioonidel kohaneda ning aja jooksul muutuda. Varieeruvus võib olla adaptiivne või neutraalne ning on evolutsiooni materiaal.

Linguistikas uuritakse variatsiooni keelekasutuses, näiteks hääldus, sõnavara või sõnakasutus erinevates sotsiaalsetes kontekstides. Variationist sociolinguistics analüüsib, kuidas keel varieerub sõltuvalt vanusest, soost, klassist ja stiilist, ning kuidas see on seotud keelega toimuva muutumisega. Labov on selle valdkonna oluline kujundaja.

Kunstis ja muusikas kasutatakse variatsiooni kujundusvahendina: teema variatsioonide kaudu võib esitusel tekkida mitmesuguseid tähendusi ning teos areneb areneb erinevates vormides.