rekombinatsioonist

Rekombinatsioon on geneetiline protsess, mille käigus DNA molekulid lõigatakse ja seejärel liidetakse ümber uutes järjestustes. Selle tulemusena tekivad uued alleelide kombinatsioonid ja DNA järjestuste mitmekesisus. Rekombinatsioon on oluline geneetilise varieeruvuse loomisel, kuid see osaleb ka DNA vigade parandamisel ning immuunsüsteemi antigeenide varieeruvuse tekkel.

Peamised rekombinatsiooni vormid on homoloogiline rekombinatsioon (HR) ja kohaspetsiifiline rekombinatsioon. HR kasutab täpset DNA järjestuste vastavust lõikumiskohtade ümber ühendamiseks ning on oluline DNA parandamisel ning meiosise rekombinatsioonis, mis loob uued alleelide kombinatsioonid. Kohaspetsiifiline rekombinatsioon toimub teatud sihtkohtadel, mida juhivad rekombinase-ensüümid, võimaldades DNA elementide täpset lisamist või vahetamist without suuremate muutusteta.

Immuunsüsteemis on oluline VDJ rekombinatsioon, mille käigus lõigatakse ja ümber korraldatakse immunoglobuliinide ja T-rakkude retseptorite genoomi erinevaid kodeerivaid segmente ning see tekitab suure geneetilise mitmekesisuse antigeenidega toimetulekuks.

Rolli ja tähtsuse poolest on rekombinatsioon oluline meiosises geneetilise varieeruvuse loomisel, DNA kahjustuste parandamisel ning immuunsüsteemi geneetilises arengus. Biotehnoloogias kasutatakse rekombinatsiooni mehhanisme geenide modifikatsiooniks ning genoomide täpseks redigeerimiseks, mis on aluseks paljude uuringute ja terapeutiliste rakenduste jaoks.