Uurimisvaldkondadele

Uurimisvaldkondadele viitab mõiste, mida kasutatakse teaduse organiseerimiseks ja liigitamiseks vastavalt uurimisteemadele, meetoditele ja eesmärkidele. Üldjoonelt jagunevad uurimisvaldkonnad loodusteadustesse, tehnoloogiasse ja inseneeriasse, sotsiaal- ja humanitaarteadustesse, eluteadustesse ning terviseteadustesse; piirid on paindlikud ning paljud uuringud on interdistsiplinaarsed.

Valdkonnad aitavad suunata teaduslikku tähelepanu, koostada kirjandussüsteemi ja meetodianalüüsi ning määratleda hindamis- ja kvaliteedikriteeriume. Nad lihtsustavad ressursijaotust, koostöövõimalusi ning teaduslike tulemusel ja andmete võrreldavust rahvusvahelisel ja riiklikul tasandil. Rahastajad, ülikoolid ja teadlased sõltuvad valdkondade kategooriatest oma prioriteetide ja tulemusmõõdikute seadmisel.

Klassifikatsioonid, mida kasutavad rahvusvaheliselt, hõlmavad näiteid nagu OECD Fields of Science and Technology ja UNESCO temaatilised kategooriad. Need süsteemid pakuvad üldist raamistiku, kuid tegelik uurimistöö on sageli mitmekesine ja kiiresti muutuv, mistõttu valdkondade piiride paindlikkus on oluline. Interdistsiplinaarsus, digitaalne ümberkujundus ja uued teemad nagu andmetead, kliima- ja terviseteadused muudavad valdkondi ning loovad uusi ühendusi.

Uurimisvaldkondade korraldus ja mõistmine aitab arendada teadmiste infrastruktuuri, suunata koostööd ning toetada teaduse mõju ühiskonnale. Samal ajal nõuab see kriitilist hinnangut ning avatust uutele meetoditele ning avatud teadusele.