Täisvirtualiseerimise

Täisvirtualiseerimine, tuntud ka kui riistvaraline virtualiseerimine, on tehnoloogia, mis võimaldab ühel füüsilisel arvutil (host) käitada mitut virtuaalset arvutit (külalist). Igal virtuaalsel arvutil on oma operatsioonisüsteem ja rakendused, mis toimivad sõltumatult teistest virtuaalmasinatest, kuigi nad jagavad hosti riistvararesursse.

Täisvirtualiseerimise peamine eesmärk on luua täielikult isoleeritud keskkondi. See saavutatakse virtualiseerimistarkvara, mida nimetatakse hüperviisoriks, abil. Hüperviisor vahendab külalisoperatsioonisüsteemide ligipääsu hosti füüsilisele riistvarale, nagu protsessor, mälu, salvestusseadmed ja võrguliidesed. Mõned hüperviisorid on riistvaraga tihedalt integreeritud, samas kui teised töötavad hosti operatsioonisüsteemi peal.

Täisvirtualiseerimine pakub mitmeid eeliseid. See võimaldab serverite konsolideerimist, vähendades füüsiliste masinate arvu ja seeläbi energiatarbimist ning hoolduskulusid. Samuti on see kasulik tarkvara testimiseks ja arendamiseks, võimaldades erinevaid operatsioonisüsteeme ja konfiguratsioone ühes füüsilises masinas. Lisaks suurendab see paindlikkust, võimaldades virtuaalmasinaid lihtsalt luua, kloonida, teisaldada ja varundada. Täisvirtualiseerimine on aluseks paljudele pilvandmetöötluse teenustele.