virtuaalmasinaid

Virtuaalmasin on tarkvaraline masin, mis töötab arvutis ja emuleerib füüsilist riistvara. See suudab käivitada eraldi operatsioonisüsteemi ja rakendusi sõltumatult teistest virtuaalmasinatest, ning eraldab ressursid nii, et üks süsteem ei mõjuta teist.

Hüperviisor (hypervisor) haldab riistvara ja virtuaalmasinate vahelisi ressursse. Tüüpi 1 (bare-metal) hüperviisor töötab otse riistvaral; tüüp 2 (hosted) töötab olemasoleva operatsioonisüsteemi peal. Levinud näited: VMware ESXi, Microsoft Hyper-V, KVM ja Xen.

Iga virtuaalmasin saab eraldatud protsessorinõu, mälumahtu, salvestusruumi ja virtuaalse võrgu. Virtuaalseid kõvakettaid kasutatakse ketta-piltidena (näiteks VMDK, VHD või VDI). Võimalikud on varukoopiad, pildid ehk snapshot’id, kloonid ja mallid ehk templates, mis lihtsustavad uute masinate loomist.

Virtuaalmasinad sobivad serverite konsolideerimiseks, arendustestide keskkondade loomiseks ning pilveinfrastruktuuri osadena. Need võimaldavad eraldada töökoormusi, pakkudes paindlikkust ja lihtsamat migreerimist ning skaleerimist.

Eelistused hõlmavad isolatsiooni, lihtsamat varundamist ja migratsiooni ning paremat ressursihalduse kontrolli. Piirangutena võivad olla suuremate või I/O‑intensiivsete koormuste puhul järelmõjud jõudlusele, lisakulud ning sõltuvus hüperviisorist ja host-riistvarast. Turvalisuse seisukohast on oluline regulaarselt uuendada hüperviisorit ja külalissüsteeme ning piirata külgkokkuvõetava mõju ja juurdepääsukontrolli.