kõvakettaid

Kõvaketas (hard disk drive, HDD) on mehhaaniline püsivarasalvesti, mis salvestab andmeid magnetiliste plaatide pinnale. Andmed kirjutatakse ja loetakse magnetiseerimise muutuste teel. Plaadid asuvad spindli ümber ja pöörlevad, lugemis- ja kirjutuspead liiguvad plaatide pinna kohal, et andmeid lugeda või kirjutada.

Konstruktsioon hõlmab ühte või mitut magnetiseeritavat plaati, spindlit, mootorsüsteemi ja kaitsekesta. Plaadid võivad pöörlema hakata kiirusega 5400–7200 pöördumist minutis (rpm) desktop- ja paljude serverite puhul; mõnel eraldi süsteemil on kiirus suurem. Andmed on jaotatud sektoritesse ning kaasaegsed ketid võivad kasutada erinevaid salvestustehnoloogiaid (PMR/CMR või SMR), mis mõjutavad tihedust ja jõudlust.

Form Factorid on peamiselt 3,5-tollised (levinumad lauaarvutites ja serverites) ning 2,5-tollised (sülearvutites ja väiksemates süsteemides). Sisesed liidestused on tavaliselt SATA III (6 Gbit/s) või SAS (12 Gbit/s); väline kasutus toimub USB- või Thunderbolt-liidestega.

Mahutavused ulatuvad mitmest terabaitist kuni kümnete terabaitideni. GB hind on HDD-del tavaliselt madalam kui SSD-del, mis teeb need sobivaks suure mahutavuse ja madala hinnaga arhiveerimiseks ning massivalikuks salvestuseks. Jõudlus sõltub pöörlemiskiirusest, vahemälu suurusest ning andmete jaotusest.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad desktop-, server- ja NAS-süsteeme ning varundus- ja arhiveerimisrakendusi. Mehhaaniliste osade tõttu on riskid ja kulumine võimalused, mistõttu on regulaarne varundus ja hooldus olulised. HDD-d jäävad oluliseks suure mahutavuse ja taskukohasuse tõttu, kuid nende osakaal väheneb SSD-de kasvava kasutuse tõttu.