Toidupuudus

Toidupuudus on tervisehäire, mis tekib pikaajalise või äkilise toidupuuduse tõttu ning hõlmab nii energia- ja valgu alatoitumust kui ka mikrotoitainepuuduseid. See võib põhjustada kehakaalu langust, väsimust, nõrgenenud immuunvastust ja arenguhäireid, eriti lastel.

Põhjused ja riskifaktorid hõlmavad vaesust ja ebapiisavat ligipääsu toidule, ebastabiilset sissetulekut, konflikte, loodusõnnetusi, kliimamuutuseid ja ebasoodsat toidutootmist. Samuti võivad mikrotoitainete puudused ilmne olla isegi kui kehakaal on normaalne. Toidupuudus on sageli mitme teguri koosmõju ning efektiivne ennetus nõuab süsteemset lähenemist.

Mõõtmine ja märgid: lastel hinnatakse kasvutegurite ja kehakaalu vanusele vastavuse järgi; olulised näitajad on kasvuhäire (kasvupeetus) ja kaal-pikkus suhe, mis viitavad lühiajalisele või püsivale alatoitumusele. Täiskasvanutel kasutatakse kehamassi indeksi (BMI). Mikrotoitainete puudused (raud, jood, vitamiinid) tuvastatakse kliiniliste sümptomite ja laboratoorsete testide abil.

Ravi ja ennetus keskenduvad terviklikule lähenemisele: kiireloomuliste juhtumite puhul rakendatakse CMAM-i (community-based management of acute malnutrition) ja RUTF-i (ready-to-use therapeutic food). Pikaajaline ravi ja ennetus hõlmavad toidutootmise ja toitumisharjumuste parandamist, toidust fortifitseerimist, sotsiaalset kaitset, rinnapeetseid ja ema tervislikku toitumist, ning ligipääsu veele, sanitaarsusele ja tervishoiuteenustele.

Globaalses kontekstis on toidupuudus peamiselt probleem madal- ja keskmise sissetulekiga riikides, kusjuures suur koormus on Sub-Saharan-Aafrika ja Lõuna-Aasia piirkondades. Ennetuslikult püütakse vähendada vaesust, parandada toidu julgeolekut ja suurendada toitumisalast teadlikkust.