Südamepuudulikkust

Südamepuudulikkus on seisund, kus süda ei suuda piisavalt verd pumbata, et täita keha vajadused. See ei ole üks eraldi haigus, vaid lõppstaadium mitmetest südamehaigustest, mis kahjustavad südame pumpamisvõimet või täitumist vereringes.

Põhjused ja vormid: kõige sagedasemad põhjused on isheemiline südamehaigus ja hüpertensioon, samuti südameklappide haigused, kardiomüopaatia, müokardiit ning arütmiad. Haigus võib esineda ägeda dekompenseerimise näol või kroonilisena. Vormide osas eristatakse tavaliselt süstoolset südamepuudulikkust (pumba võime vähenenud) ja diastaalset südamepuudulikkust (südame täitumise probleem).

Sümptomid: väsimus, hingeldus treeningul või puhke ajal, öine hingamisraskus, ortopnoe, köha ning jalade ja kõhu turse. Haigus võib põhjustada ka kehakaalu muutusi ja vähese aktiivsuse taluvuse langust.

Diagnoos: anamnees, füüsiline läbivaatus, ehhokardio (ultraheli südames), elektrokardiograafia (EKG), rindkere radiograafia ning seerumi BNP või NT-proBNP tasemete määramine. Täpse diagnoosi saab sageli hinnata kliinilise pildiga ja pildiuuringute kombinatsiooniga.

Ravi: ravi eesmärk on sümptomite leevendamine ja haiguse kulgu pidurdamine. Esmane ravi hõlmab diureetikume vedeliku vähendamiseks, beeta-blokaatorite ning ACE-inhibiitorite või ARB-de (ja kui võimalik, ARNI) koos kasutamist ning SGLT2 inhibiitoreid. Vajadusel lisatakse vasodilataatoreid ja mineralokortikoidiretseptori antagoniste. Olulised on ka elustiilimuutused, nagu soolase dieedi piiramine, regulaarne füüsiline aktiivsus vastavalt võimetele ning suitsetamisest loobumine. Südamepuudulikkuse korral võib osutuda vajalikuks seadme ravi, nagu ICD või CRT, ning ägenemiste korral haiglaravi.