dekompenseerimise

Dekompenseerimine on meditsiiniline mõiste, mis kirjeldab seisundit, kus organismi kompenseerivad mehhanismid ei suuda enam haigusega toime tulla, mille tulemusena tekib kliiniline halvenemine või sümptomite süvenemine.

Kompenseerivad mehhanismid hõlmavad sümpaatilist närvisüsteemi, reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) ja teisi neurohumoraalseid mehhanisme, mis püüavad säilitada verevarustust ning elutähtsat metabolismi. Kui need mehhanismid kurnatakse või ebaõnnestuvad, tekib dekompenseerimine.

Dekompenseerumine esineb kõige sagedamini südame- ja maksahaiguste kontekstis. Südame dekompenseerumine tähendab äkilist või progresseeruvat kliinilist halvenemist, mille puhul süda ei suuda tagada piisavat verevarustust ja kopsude ventilatsiooni. Maksatsirroosi dekompenseerumine võib avalduda ascitesi, ikteruse ja maksafunktsiooni halvenemisena ning mõnikord ka entsefalopaatiana.

Sümptomid sõltuvad haigusest; üldised märgid võivad hõlmata hingamisraskust, väsimust ja turseid, mis viitavad elundite funktsioonide halvenemisele. Diagnostika põhineb kliinilisel hindamisel, vere- ja pildiuuringutel ning vajadusel täiendavatel testidel. Ravi keskendub dekompenseerumise põhjuse kõrvaldamisele, sümptomite leevendamisele ning elutähtsate funktsioonide säilitamisele; raskematel juhtudel on vajalik hospitaliseerimine ja multidistsiplinaarne lähenemine.