Sõnaliigile

Sõnaliik on keelelises süsteemis kategooria, mille alusel jagatakse sõnu nende sünteesi ja funktsiooni põhjal. Sõnaliikide mõiste aitab kirjeldada, milliseid morfoloogilisi ja sünteetilisi omadusi sõnal on ning milliseid rolle see lauses täidab. Eesti keeles on tavapärane käsitleda sõnaliike kui nimisõna, asesõna, arvusõna, omadussõna, tegusõna, määrsõna, sidesõna, eessõna ja hüüdsõna. Iga klassil on iseloomulikud morfoloogilised võtted ja sünteesilised omadused, mis määravad, kuidas sõna lauses käitub ja milliseid vorme see võib võtta.

Sõnaliigile on allatiivne vorm sõnaliigi, mida kasutatakse grammatikas ja didaktilistes tekste, kui viidatakse kategooriale „sõnaliik” või „sõnaliigid” kui kontseptsioonile. Allatiivne vorm on üks morfoloogiline variant, mis ilmnes keele tavapärases pöörlemises ning on esitatud õpikutes ja sõnaraamatutes selle mõtte selgitamiseks. Enamasti kasutatakse sõnaliiki ehk sõnade klassi nominatiivses vormis, kuid erinevates käänetes tuletatakse vastavaid vorme vastavalt lausegrammatikale.

Sõnaliikide mõistmine on oluline keeleanalüüsis, sest see aitab selgitada sõnade võimalikku süntaksit, ühilduvust teiste sõnatega ning kuidas lause struktuur erinevates kontekstides muutub. Erinevates keeltes võivad sõnaliigid erineda ning mõned sõnad võivad täita mitu rolli sõltuvalt kontekstist, kuid üldine kontseptsioon jääb samaks: sõnad jagatakse gruppidesse nende funktsiooni ja morfoloogiliste omaduste põhjal.