Suukuivust

Suukuivust ehk suu kuivus on seisund, mille puhul suu limaskest tunneb end ebamugavalt kuivana sülje vähenemise tõttu. Sülje roll on suu niiskuse säilitamine, toidu märgumine ning hammaste ja limaskesta kaitse. Põhjused võivad olla ajutised või kroonilised ning suukuivus võib põhjustada suu lõhna, rääkimise või neelamise raskust ning suurendada hambaprobleemide riski.

Peamised põhjused hõlmavad dehüdratsiooni, suu kaudu hingamist, vananemist ning ravimite kõrvaltoimeid (antihistamiinikumid, dekonjestandid, antidepressandid, antikolinergilised ained, diureetikumid). Haigused nagu diabeet ja Sjögreni sündroom ning kiiritus või kemoteraapia pea-kaela piirkonnas võivad põhjustada suukuivust. Suitsetamine, alkoholi ja kofeiini tarbimine ning stress võivad olukorda raskendada.

Sümptomid hõlmavad kuiva või kleepuvat suud, sagedast janu, kuiva keelt ja huuli, rääkimise või neelamise raskust ning halba lõhna. Pikemaajaline suukuivus suurendab hambakaariese, igemete põletike ja suuinfektsioonide riski ning võib raskendada proteesi kandmist.

Diagnostika põhineb anamneesil ja kliinilisel läbivaatusel; vajadusel hinnatakse sülje tootmist (sialomeetria) ning kontrollitakse veresuhkur ja autoantikehad Sjögreni haiguse välistamiseks. Ravi keskendub põhjuse käsitlemisele ja suu niiskuse säilitamisele: vedeliku tarbimine, niisutavad suuveed või kunstlik sülje asendajad, vajadusel sialogogid (pilokarpiin, cevimeline). Hea suuhügieen on oluline.

Ennetus hõlmab regulaarset hambaarsti külastust, piisavat vedeliku tarbimist ja suu kuivust soodustavate tegurite vältimist (suitsetamine, alkoholi või kofeiini liig). Kui probleem püsib, tuleb pöörduda arsti poole ravimite kohandamiseks või põhihaiguse ravi saamiseks.