Supraventrikulaarne

Supraventrikulaarne takykardia (SVT) on üliõhne süge sagedus, mis algab ülemiste sügekooride (atriumide ja atrioventrikulaarse solmuga) piirkonnast. See on üks levinumaid süge rütmihäireid, mis võib esineda nii laste kui ka täiskasvanute seas. SVT iseloomustab kiire süge (tavaliselt üle 100 min^{-1}), mis võib põhjustada ebamugavustundeid, hingamisraskusi või ka teiste sümptomite teket.

SVT võib esineda eraldiseisva haigusena või olla seotud teiste südame- ja veresoonkonna haigustega, nagu WPW-sündroom, hipertüreoos või südamevõle. Haiguse põhjuseks võib olla ka südame struktuuri anomaaliad, elektrolüütide epäkoos, või stressi või kahjustatud südamekoore mõju. Paljudel juhtudel ei leidu selget põhjust, mis viib SVT-diagnoosi.

Sümptomid varieeruvad olenemata patsienti. Tuntud on kiire süge, rütmihäire, rindkõnde, hingamisraskus, peavalu, unisus või ka ohutus tunne. Kõige ohutumad on SVT juhul, kui patsient ei tunne mingit ebamugavust. Kõige ohtlikumad on juhtud, kus SVT põhjustab vereringe häireid või viib südamepuudulikkuse tekkeni.

Diagnoosiks kasutatakse elektrokardiograafiat (EKG), mis näitab süge rütmi ja elektriaalseid signaale. Lisaks võib olla vajalik holteri monitor, stressi-EKG või teised diagnostilised meetodid. Tratsendiks kasutatakse esmalt konservatiivseid meetodeid, nagu veinipresseerimine kaelaalasse, hõõrutamist või hõõrutamist, mis võib kiiresti lõpetada SVT. Kuna SVT võib olla ohtlik, on vajalik arstlik konsultatsioon ja juhendus.

Kirjalikud meetodid, nagu beeta-blokaatorid või kaltsiumkanaliblokaatorid, on tavaliselt esimesed valikud. Kõige raskematel juhtudel võib olla vajalik elektrofüsioloogiline uuring ja katetriterminaalne ablaatsioon, mis on minimaalselt invasiivne operatsioon, mis lõpetab anomaalsete elektriaalsete teede tekitamise. Ennetamiseks soovitakse hoolikat eluviisi, stressimängimise vähendamist ja regulaarset südamekontrolli, kui on risk tekitada SVT.