Silmahaiguste

Silmahaiguste mõiste hõlmab haigusi, mis mõjutavad silma struktuure nagu sarvkesta, lääts, võrkkest ja nägemisnärvi. Need haigused võivad olla kaasasündinud või omandatud ning seostuda üldise tervisega või vigastustega. Enamik silmahaigusi võib põhjustada nägemise järkjärgulist halvenemist, mõnikord püsiva kahjustuse või valulikke sümptomeid.

Peamised alaliigid on katarakt, glaukoom, makulaarne degeneratsioon, diabeetiline retinopaatia, konjunktiviit, uveiit ja keratokonus.

Sümptomid sõltuvad haigusest, kuid tavapärased märgid on punetus, valu või ebamugavustunne; nägemise hägustumine või kaotus; valguse halos ja floaterid. Mõned haigused võivad olla asümptomaatilised kuni varajases staadiumis.

Diagnoos tehakse põhjaliku silma läbivaatusega: nägemisteravuse test, tonomeetria, oftalmoskoopia ning vajadusel OCT- või funduspilt. Diabeediriskiga patsientidel jälgitakse vere glükoosi ja vererõhku.

Ravivõimalused sõltuvad haigusest: põletikuliste haiguste korral tilgad või suukaudsed ravimid; katarakti puhul operatsioon; glaukoomi puhul rõhu alandamine tilkade, laser- või kirurgilise sekkumisega; makulaarse degeneratsiooni ja diabeetilise retinopaatia puhul anti-VEGF süstid või laserteraapia; võrkkesta rebendi korral kiire kirurgiline sekkumine.

Ennetus hõlmab regulaarsed silmaeksamid, eriti vanematel inimestel, diabeedi ja vererõhu kontrolli, UV-kaitset, kaitseprille ning suitsutamisest loobumist.

Maailmas on silmahaigused peamised nägemiskaotuse põhjused; vananemine suurendab riski katarakti, makulaarse degeneratsiooni ja glaukoomi puhul.