Reguleerimisväline

Reguleerimisväline on avaliku võimu kasutatav mehhanism, mille eesmärk on suunata ettevõtete ja üksikisikute käitumist ning mõjutada majandustegevust, et saavutada ühiskondlikke eesmärke nagu ohutus, keskkonnakaitse, tarbijakaitse ja konkurentsi toimimine. Reguleerimisvälineid kasutatakse nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste tasandil ning neid rakendatakse mitmes valdkonnas, sealhulgas tööstuses, rahanduses ja teenuste valdkonnas.

Need vahendid hõlmavad maksustamist ja subsiidiumide kasutamist, hinnareguleerimist (hindade kontrolli), standardite ja normide kehtestamist, litsentside ja lubade süsteeme, kvotte ja heitmete lubade kauplemise mehhanisme, teavitamis- ja informatsiooninõudeid ning tarbijamärgistust ja märgistamisnõudeid.

Reguleerimisvälineid kasutatakse tavaliselt turu puuduste või ohtude leevendamiseks. Nende eesmärk on parandada ohutust, kvaliteeti, keskkonnakaitset ning tarbijate ja töötegijate õiglust. Mõjutused tekivad hindade, piirangute või stiimulite kaudu, ning edukas rakendamine nõuab selgeid eesmärke, järelevalvet ja kohandamist vastavalt tagasisidele.

Väljakutsed hõlmavad mõju mõõtmist, reguleerimise koormust ettevõtetele ja administratsioonile, riski liigset või ebaefektiivset sekkumist ning juhuslike kõrvalmõjude tekkimist. Seetõttu rõhutatakse proportsionaalsust, regulatiivset läbipaistvust ja tulemustel põhinevat hindamist ning koordineerimist teiste poliitikavaldkondadega.

Reguleerimisvälineid kasutatakse regulaatorite ja poliitikakujundajate poolt ning need moodustavad olulise osa seadusandlike ning administratiivsete toimingute koost. Nende valik ja rakendamine mõjutavad majandust, sotsiaalset heaolu ja pikaajalist innovatsiooni.