Raskmetallimürgistuse

Raskmetallimürgistus viitab negatiivsetele tervisemõjudele, mis tulenevad raskmetallide liigsest kokkupuutest või imendumisest organismis. Raskmetallid on metallid ja metalloidid, millel on suhteliselt kõrge aatommass ja tihedus ning mis võivad olla mürgised isegi madalatel kontsentratsioonidel. Tavalised raskmetallid, mis põhjustavad mürgistust, hõlmavad pliid, elavhõbedat, arseeni, kaadmiumi ja kroomi.

Kokkupuude võib toimuda mitmel viisil, sealhulgas saastunud toidu, vee või õhu kaudu, samuti tööstuslikust või keskkonnast pärinevate allikate kaudu. Näiteks võib pliiga kokkupuude tekkida vana värvi või saastunud pinnase kaudu, elavhõbedaga aga teatud tüüpi kala söömisest või tööstuslikest heitmetest.

Raskmetallimürgistuse sümptomid varieeruvad sõltuvalt metallist, kokkupuute tasemest ja kestusest ning individuaalsest tundlikkusest. Need võivad olla mitmesugused ja hõlmata neuroloogilisi probleeme, nagu kognitiivsete võimete langus, mäluprobleemid ja käitumishäired. Muud võimalikud sümptomid on seedetrakti häired, neeru- ja maksakahjustused, hingamisteede probleemid ning nahalööbed. Krooniline kokkupuude, isegi madalatel tasemetel, võib põhjustada pikaajalisi terviseprobleeme.

Raskmetallimürgistuse diagnoosimine hõlmab tavaliselt vere-, uriini- või juuste analüüsi, et määrata kindlaks metalli kontsentratsioon organismis. Ravi sõltub mürgistuse raskusest ja võib hõlmata kehalatsiooni (mis aitab metalli organismist eemaldada) ja kokkupuute allika kõrvaldamist. Ennetamine on oluline, vähendades kokkupuudet teadaolevate saasteallikatega ja tagades ohutud töö- ja elutingimused.