Raadiosagedusete

Raadiosagedusete ehk raadiolainete all peetakse silmas elektromagnetkiirgust, mille sagedus jääb vahemikku umbes 3 kHz kuni 300 GHz. Need on osa elektromagnetispektri laiemast osast, mis hõlmab ka valguslaineid, röntgenikiirgust ja gammakiirgust. Raadiolained erinevad teistest elektromagnetlainetest oma sageduse ja lainepikkuse poolest. Madalamatel sagedustel on pikem lainepikkus ja kõrgematel sagedustel lühem lainepikkus.

Raadiosageduste kasutusalad on väga laiad ja mitmekülgsed. Neid kasutatakse laialdaselt raadiosideks, sealhulgas AM- ja FM-raadio, televiisoriedastus, mobiiltelefonid ja WiFi-võrgud. Samuti rakendatakse neid radarites, satelliitsides, meditsiinilises kuvamises (näiteks MRI) ja erinevates tööstuslikes protsessides. Raadiolainete võime levida läbi õhu ja vaakumi ning läbida teatud materjale muudab need paljudeks tehnoloogiateks hädavajalikuks.

Raadiosageduste loomulikud allikad on näiteks välk ja mõned astrofüüsikalised nähtused. Tehislikult toodetakse raadiolaineid aga erinevate elektroonikaseadmete abil, nagu antennid ja generaatorid. Raadiosageduste käitumist ja levikut mõjutavad keskkonnategurid, nagu atmosfäär, maastik ja takistused. Erinevad sagedused levivad erinevalt, mis on oluline sidetehnoloogiate kavandamisel.