Põhikonsepti

Põhikonsepti ehk põhikonseptsioonina nimetatud mõiste viitab kesksele ja püsivale ideele, mis kujundab arusaama teemast või distsiplinaarsest valdkonnast. See kontseptsioon toimib kui alus, mille ümber koonduvad teadmised, mõistmised ja oskused ning mida saab rakendada erinevate teemade ja olukordade puhul. Põhikonsepti tekkis kõnekeeles ja koolihariduses kui vahend, mis aitab siduda teadmised üle õppeainete ja vältida õppekava lõhestumist.

Põhikonseptsiooni kasutus on peamiselt seotud hariduslikku kavandamise ning hindamisega. Õppekavas määrab see esialgsed eesmärgid ja õppeaineid läbivaid ühisvaldkondi ning aitab õpetajatel valida õppemeetodeid ning koostada hindamisel sooritusi, mis kontrollivad ühtlasi õpilase mõistmist kesksetest ideedest. Põhikonseptsioone peetakse sageli laialdiselt ülekantavateks ja ajas muutumatuteks, kuigi need võivad erinevate valdkondade lõikes rõhutuda erinevalt.

Iseloomulik nende mõistete puhul on kolm omadust: nad on üldised ja laiapõhjalised, nad on püsivad ja kestevad, ning nad on struktureerivad, pakkudes raamistikku teiste teadmiste omandamiseks. Hea põhikonseptsioon on ka testitav ja arendatav: see võimaldab õppijatel näha seoseid erinevate teemade vahel ning kontrollida oma arusaamist hindamiste kaudu.

Väljakutsed hõlmavad täpse jaotumise läbipaistvat määratlemist ning tasakaalu leidmist õppe detailide ja üldiste ideede vahel. Samuti võib juhtuda, et liiga kitsalt keskendutakse ühele kontseptsioonile, mis varjab valdkonna eripära.