Polükarbonaatide

Polükarbonaatide on termoplastsete polümeeride klass, mida tuntakse oma tugevuse, läbipaistvuse ja löögikindluse poolest. Need on polüestrite derivaadid, milles karbonaatrühmad (-O-(C=O)-O-) on järjestikku ühendatud bisfeenool A või teiste bisfeenoolühenditega. Polükarbonaate toodetakse tavaliselt bisfeenool A ja fosgeeni reaktsiooni kaudu, kuigi fosgeenivabad meetodid, nagu transesterifitseerimine, on samuti kasutusel.

Nende materjalide üks peamisi eeliseid on nende erakordne löögikindlus, mis on mitu korda suurem kui klaasil ja paljudel teistel plastidel. See muudab nad ideaalseks materjaliks rakendustes, kus on vaja vastupidavust purunemisele, nagu kaitseprillid, kiivrid, CD- ja DVD-plaadid ning autode komponendid. Polükarbonaatidel on ka hea optiline selgus, mis võimaldab neid kasutada läbipaistvate paneelide, akende ja valguskategooriate tootmisel.

Lisaks tugevusele ja selgusele on polükarbonaatidel hea temperatuurikindlus, taludes suhteliselt kõrgeid temperatuure enne pehmenemist või lagunemist. Samuti on nad vastupidavad UV-kiirgusele, eriti kui neid on selleks töödeldi, mis pikendab nende eluiga välitingimustes kasutamisel. Polükarbonaadid on ka suhteliselt kerged võrreldes klaasiga, mis on oluline eelis paljudes rakendustes, kus kaal on kriitiline.

Sõltuvalt soovitud omadustest saab polükarbonaate töödelda mitmesuguste meetoditega, sealhulgas survevalu, ekstrusioon ja lehelt valtsimine. Neil on laialdane kasutusvaldkond alates elektroonikast ja ehitusest kuni meditsiini- ja autoosade tootmiseni. Mõned polükarbonaadid võivad siiski olla tundlikud teatavate lahustite ja tugevate leeliste suhtes, mis piirab nende kasutamist nendes keskkondades.