elektroonikast

Elektroonikast on tehnika valdkond, mis tegeleb elektriliste signaalide töötlemise, muutmise ja juhtimisega elektrooniliste komponentide ja seadmete abil. See hõlmab nii analoog- kui digitaalset elektroonikat ning sageli keskendub pooljuhtide rollile konstruktsioonides. Elektroonika põhielemendid on takistid, kondensaatorid, induktorid, diodid ja transistorid ning integreeritud kiibid (IC-id), mida ühendatakse trükitud juhtplaatidel.

Peamised komponendid on takistid, kondensaatorid, induktorid, diodid ja transistorid ning integreeritud kiibid (IC-id). Elektroonika hõlmab nii analoog- kui digitalset disaini; tähtsus on pooljuhtide arhitektuuril ja süsteemide integratsioonil. Trükitud juhtplaatide abil ühendatakse komponentide ahelad ning arendatakse prototüüpe ja lõppseadmeid.

Ajaloos on elektroonika arenenud alates varasematest elektrotehnika saavutustest. Transistori leiutis 1947 aastal tõi kaasa elektroni valdkonna olulise pöörde. 1958–1959 aastatel jõudsid turule esimesed integreeritud kiibid (IC-id). 1970–1980-ndatel toimus mikroprotsessoride ja mikroarvutite kiire areng. Tänapäeval mängib elektroonika keskset rolli telekommunikatsioonis, arvutites, mobiilsetes seadmetes, autotööstuses, meditsiinis ja tööstusautomaatikas.

Rakendused hõlmavad tarbeelektroonikat, side- ja kommunikatsioonisüsteeme, arvutitehnika, autotööstust ja meditsiiniseadmeid ning tööstusautomaatikat. Disainimine hõlmab skeemide ja simulatsioonide kasutamist, PCB- ja SMD-lahendusi, prototüüpide ehitamist ning testimist, samuti standardite järgimist (ohutus, elektromagnetiline ühilduvus).

Haridus ja karjäär: elektroonika on peaaegu alati elektri- või elektroonika õppekava osa ning bakalaureuse- ja magistriõppes pakutakse vastavaid erialasid. Olulised oskused hõlmavad matemaatikat, signaalitöötlust, skeemide ja süsteemide disaini, testimist ja probleemide lahendamist. Töövaldkonnad hõlmavad elektroonikainseneerimist, sisseehitatud süsteeme, toote arendust, tootmistegevust ja kvaliteedi kontrolli.