simulatsioonide

Simulatsioonid on meetod, mille käigus kasutatakse mudelit reaalse süsteemi käitumise jäljendamiseks ajas. Nende abil saab uurida, kuidas süsteem reageerib erinevatele tingimustele, ning hinnata otsuste mõjusid ilma päris katset tegemata või riskimata.

Peamised simulatsiooniliigid on arvutisimulatsioonid, kus protsess juhitakse tarkvara ja matemaatiliste mudelite abil; ning füüsikalised või mehhaanilised simulatsioonid, kus mudelit või süsteemi testitakse reaalse või skaleeritud seadmete abil. Lisaks on oluline roll agent-põhisel simulatsioonil, Monte Carlo simulatsioonidel ja diskreetsete sündmuste simulatsioonidel, mis keskenduvad erinevatele aspektidele, nagu interaktsioonid, risk ja optimeerimine.

Rakendusalad ulatuvad inseneri ja tööstusliku planeerimise, logistika ja tootmise, kliinilise tervishoiu ja biomeditsiiniliste uuringute, epidemioloogia, kliimamuutuste hindamise ning ökosüsteemide ja majandusanalüüsi valdkondadesse.

Metoodika hõlmab mudeli verifikatsiooni ja valideerimist: verifikatsioon kontrollib, et simulatsioonikood töötab õigesti, valideerimine hindab, kui hästi mudel peegeldab tegelikku maailma. Tundlikkuse analüüs, kalibreerimine ja dokumenteerimine on olulised ning tulemuste tõlgendamisel tuleb arvestada lähteandmete, eelduste ja ebakindlusega.

Piirangud kaasnevad mudeli abstraktsioonide ja ebakindlusega; tulemused sõltuvad andmete kvaliteedist ja mudeli valikutest, ning simulatsioonid ei pruugi alati täpselt peegeldada reaalsust. Sageli on oluline rõhutada, et simulatsioonid on tööriist, mitte ennustaja.

Sõna simulatsioonide vorm on eesti keeles genitive, vastav nimetav vorm on simulatsioonid.