Tundlikkuse

Tundlikkuse on omadus, mis kirjeldab isiku või loomade võimet tajuda ja reageerida ümbritsevale stiimulile. Eestis kasutatakse mõistet laiemalt nii sensoorset tundlikkust kui ka emotsionaalset või sotsiaalset tundlikkust. Tundlikkust võib käsitleda kui continuumi, mille ühel pool on nõrk, teisel tugevalt reageeriv tundlikkus. Sõna võõrastussõnumite ja stressori suhtes võib väljenduda erinevates asjades: suurem tähelepanusuvand, suurenenud erutus- ja mõjutatavus ning suurem tundlikkus kriitika või sotsiaalsete märkuste suhtes.

Bioloogilises mõttes tuleneb tundlikkus närvisüsteemi tundlikkusest eri stiimulite suhtes ning sõltub ajukoorme töötlemise viise, sensorite võimetest ja kehas toimuvast stressireaktsioonist. Psühholoogilises kontekstis on kirjeldatud nii midagi, mida sageli nimetatakse sensoorse töötlemise tundlikkuseks (SPS) kui ka emotsionaalseks reageerimisvõimeks. Seda iseloomustab sügav mõtlemine, suur afektiivne intensiivsus, märkamiste ja nüansside tundmine ning mõnel juhul suurenenud ületäitumise risk.

Tundlikkus ei tähenda patoloogiat; see on osaliselt geneetiline ja arenguliste tegurite koosmõju. Hääbub läbi kogemuste, keskkonna kohandamise ja enesehooldusega. Uuringud näitavad, et umbes 15–20 protsendil elanikkonnast võib esineda kõrge tundlikkuse tunnuseid. Töökeskkonnas ja hariduses on oluline pakkuda sobivaid rütme, vähendada liigset stimuleerimist ning austada erinevaid reageerimisviise.

Seotud mõisted hõlmavad sensoorset töötlemist, emotsionaalset reageerimisvõimet ja neurodistsvääri käsitlevaid vaateid. See on valdkond, mis rõhutab mitmekesisust ja indiviidi vajadusi.

---