Pigmentatsioon

Pigmentatsioon viitab naha ja teistes kudedes olevate pigmentide olemasolule ning pigmentide tootmise ja jaotumise mehhanismidele. Peamine pigment on melaniin, mida toodavad naha melanotsüüdid. Melaniin koguneb melanosoomides ja liigub keratinotsüütidesse, kus see määrab naha ja juuksevärvi ning aitab pakkuda teatud kaitset ultraviolettkiirguse vastu.

Melaniini süntees ja jaotumine on geneetiliselt kontrollitud ning mõjutatud UV-kiirgusest. Päikesevalgus suurendab melaniini tootmist ja selle jaotumist nahas, mistõttu päevitus muudab naha värvi.

Pigmentatsiooni taset kujundavad lisaks geneetikale mitmed tegurid: päikesekiirgus, hormonaalsed muutused (nt rasedus), vananemine ning põletik ja vigastused, mis võivad põhjustada ajutist või püsivat pigmentatsiooni muutust.

Hüperpigmentatsioon on liigne melaniini tootmine või jaotumine, mis tekitab tumedamaid alasid. Hüpopigmentatsioon on melaniini puudus ning tekitab heledamaid alasid. Levinumad hüperpigmentatsiooni vormid on melasma ja postinflammatsiooniline hüperpigmentatsioon; hüpopigmentatsiooni vormide hulka kuuluvad vitiligo ja albinism.

Diagnostika ja ravi sõltuvad põhjusest. Ennetus ja ravi keskenduvad UV-kaitsele, lokaalsetele pleegitavatele või põletikuvastastele ravimeetoditele ning vajadusel eriarsti sekkumisele, nagu koorimised või laserravi. Konsultatsioon dermatoloogiga on soovitatav.