Pidurdamist

Pidurdamist ehk epiduraalanesteesiat kasutatakse sünnituse ajal valu leevendamiseks ning mõnikord ka kirurgiliste protseduuride puhul. Protseduur hõlmab ravimite manustamist epiduraalruumi alaseljas, tavaliselt lumbosakraalses piirkonnas. Analgeesia võib olla pidev või lühiajaline ning võimaldab emal sünnitusprotsessis olla teadlik ja aktiivne, sõltuvalt kasutatavatest ravimitest ja manustamisviisist.

Kuidas see toimib: patsient asetatakse külili või istuvasse asendisse; arst desinfitseerib alaselja. Epiduraalruumi jõutakse tavaliselt nõela abil; testdose kontrolliks, et kateeter oleks õigel kohal. Seejärel manustatakse lokaalanesteetik (nt lidokaiin, bupivakaiin või ropivakaiin). Vajadusel lisatakse opioid (nt fentanüül) parema valu kontrolli saavutamiseks; kateeter võimaldab sünnituse jooksul püsivamat analgeesiat.

Indikatsioonid ja piirangud: peamiselt sünnituse ajal valu leevendamiseks; keisrilõike korral võib kasutada koos. Vastunäidustused hõlmavad infektsiooni alaseljas või nahal, märkimisväärset verejooksu või antikoagulantide kasutamist, teatud neuroloogilisi haigusi või ravimi talumatust.

Riskid ja kõrvaltoimed: vererõhu langus, uriinipeetus, harva hingamisdepressioon; postdural puncture headache ehk postduraalne peavalu, kui duraalne kude on kahjustunud; infektsioon või närvikahjustus on väga harva esinevad. Õige manustamine ja patsiendi jälgimine vähendavad riske.

Alternatiivid ja variandid: süsteemsed valuvaigistajad, nitroosi (nitrous oxide) kasutamine, spinaalanesteesia ilma epiduraalkateterita või kombineeritud spinaal-epiduraalne tehnika (CSE), mis ühendab mõlema lähenemise eelised. Valik sõltub sünnituse staadiumist, ema ja loote heaolust ning arsti kogemusest.