Ovulatsioonihäired

Ovulatsioonihäired, tuntud ka kui anovulatsioon või ovulatsioonipuudulikkus, viitavad seisunditele, kus munasari ei vabasta regulaarselt munarakku. See on üks peamisi viljatuse põhjuseid naistel. Ovulatsioon on menstruatsioonitsükli osa, kus küps munarakk vabaneb munasarjast ja on potentsiaalselt viljastatav. Kui ovulatsioon ei toimu, ei saa rasedust loomulikult tekkida.

Ovulatsioonihäirete põhjused võivad olla mitmekesised. Levinud tegurite hulka kuuluvad polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS), hüpotalamuse düsfunktsioon (mis võib olla tingitud stressist, liigsest treeningust või kaalukaotuse ägedast staadiumist), hüpofüüsi häired ja kilpnäärme probleemid, nagu hüpotüreoidism või hüpertüreoidism. Samuti võivad ovulatsiooni mõjutada teatud ravimid, liigne prolaktiini tase (hüperprolaktineemia) ja varajane menopaus.

Ovulatsioonihäirete sümptomiteks võivad olla ebaregulaarsed, harvad või täielikult puuduvad menstruatsioonid. Mõnedel naistel võivad menstruatsioonid olla ka väga kerged või väga tugevad. Viljatus on sageli peamine põhjus, miks naised abi otsivad. Diagnoosimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid, sealhulgas menstruaaltsükli jälgimist, hormoonanalüüside tegemist, ultraheliuuringut ja teatud juhtudel ka hüsterosalpingograafiat.

Ravi sõltub ovulatsioonihäire põhjusest. See võib hõlmata elustiili muutusi, nagu kehakaalu reguleerimine või stressi vähendamine. Meditsiiniline ravi võib sisaldada ovulatsiooni esilekutsuvaid ravimeid, nagu klomifeentsitraat või gonadotropiinid. Mõnel juhul on vajalik ravida alusprobleemi, näiteks kilpnäärme või hüpofüüsi häireid.