Offlineprogrammeerimine

Offlineprogrammeerimine on tootmises kasutatav meetod, kus masina- või roboti programmide loomine ning nende trajektooride ja tööoperatsioonide testimine toimub virtuaalses keskkonnas enne füüsilist tootmist. See põhineb CAD/CAM-andmetel, simulatsioonil ja digitaalset kaksikut (digital twin) kontseptsioonil ning võimaldab ettevalmistada tööd enne reaalse seadme kasutuselevõttu.

Töövoog hõlmab virtuaalseid mudeleid masinast, tööriistadest ja tootmiskeskkonnast; seejärel genereeritakse ja testitakse trajektoorid ning tööprotsessid. Simulatsioon kontrollib täpsust, jõudluse koormust ja ohutust. Kui virtuaalne test näitab nõuetele vastavust, eksporditakse lõplik kood või trajektoor tegelikele seadmetele, kus seda vajadusel kontrollitakse väikeste testidega enne täisvõimetust.

Peamised eelised on seadmete kasutusaegade lühenemine, ohutuse parandamine ja varajane optimeerimine, mis vähendab tootmiskõrgete ja vigade riski. Väljakutsed hõlmavad simulatsioonide ja mudelite täpsuse ning usaldusväärsuse tagamist, andmete ühilduvust ERP/MES‑süsteemidega, litsentsi- ja koolituskulusid ning vajadust integreerida offline tööd reaalaja tootmiskeskkonnaga.

Rakendusalad hõlmavad CNC freespingut ja forging/turning programeerimist, robottöötlust (nt keevitus, maalimine, pakendamine, koostamine) ning mõningatel juhtudel additiivset tootmist. Tüüpilised tööriistad ja platvormid hõlmavad RoboDK, ABB RobotStudio, FANUC Roboguide, Siemens NX/Teamcenter, Mastercam ja HyperMill ning teisi CAD/CAM või roboti simulatsiooni lahendusi.

Offlineprogrammeerimise areng aitab vähendada tootmishäireid, parandada ohutust ja kiirendada tootmise algust.