Näärmed

Näärmed on elundid, mis toodavad ja eritab keha jaoks vajalikke aineid. Nad jagunevad peamiselt endokriinseteks näärmeteks, mis sekreteerivad hormoone otse vereringesse, ja eksokriinseteks näärmeteks, mis eraldavad sekreedid kanalite kaudu pinnale või kehaõõntesse.

Näärmed võivad koosneda rakkudest, mis moodustavad akinaarseid või torulisi struktuure ning tavaliselt on ümbritsetud kapsliga. Endokriinsed näärmed kontrollivad keha funktsioone hormonaalse vahenduse kaudu ja seetõttu osalevad ainevahetuses, kasvus ning paljunemises. Eksokriinsed näärmed eritavad sekretoorset ainet, mis aitab seedimises või niisutab keha pindu (nt sülg, higi).

Regulatsioon: Näärmete tööd juhivad närvisüsteem ja hormonaalne süsteem. Hüpotalaamus ja hüpofüüs on paljude näärmete funktsiooni koordineerijad ning toimivad tagasisidele põhjal.

Näited: Endokriinsed näärmed hõlmavad hüpofüüsi, kilpnääret, neerupealisi, pankrease endokriinse osa, munasarju ja munandeid. Eksokriinsed näärmed hõlmavad süljenäärmeid ja higinäärmeid; pankreas sisaldab nii eksokriinset kui endokriinset osa.

Kliiniline tähtsus: näärmete häired võivad põhjustada struuma (kilpnäärme suurenemine), diabeeti (pankrease endokriinne düsfunktsioon) ja näärmete kasvajad või ebanen- du sekretsiooni kõrvalekaldeid. Näärmed mängivad kriitilist rolli homeostaasi säilitamisel.