Nitraadid

Nitraadid on keemilised ühendite grupp, mis sisaldab nitraat- (NO3−) aniooni või on nitraadist moodustatud esters. Inorgaanilised nitraadid hõlmavad soolasid nagu naatriumnitraat NaNO3, kaaliumnitraat KNO3 ja kaltsiumnitraat Ca(NO3)2 ning ammooniumnitraat NH4NO3. Orgaanilised nitraadid on erinevad nitro- ja nitraattetest ühendid, sealhulgas nitroglütseriin ja teised alküül- või arüülnitraatide liigid.

Looduslikult esinevad nitraadid mullas ja kivimites ning neid leidub ajalooliselt suurtes ladestustes, nagu salpetre (nitraatide soolad) jaChile kuivade kõrbetalletuste kujul. Nitraadid tekivad looduslike mikroorganismide nitriatsiooni- ja nitrifikatsiooniprotsesside käigus ning neid võib moodustada ka geoloogiliste protsesside tulemusena.

Tootmine ja allikad: suur osa nitraatidest on inimeste poolt toodetud või tööstuslikult eraldatud. Ammoniaagist saadakse lämmastikhappe (HNO3) abil nitriatsioon, mille tulemusena tekivad erinevad nitraadid; neid seejärel töödeldakse sobivate alustega, et saada soovitud soolad (näiteks NaNO3, KNO3, NH4NO3). Ostwaldi protsess on üks peamisi lämmastikhappe tootmise teid, mis toob kaasa nitraatide laialdase kättesaadavuse.

Kasutus: peamine rakendus on põllumajanduses väetistena, pakkudes lämmastikku taimekasvuks. Tööstuses on ammooniumnitraat oluline väetis ja arenenud nitraadid osalevad plahvatusainete ja erinevate kemikaalide koostises. Orgaanilised nitraadid kasutatakse mõnel juhul ka meditsiinis ja tööstuslikes rakendustes; toiduainetööstuses võib nitraate kasutada säilitusaineid ja lihaveinide töötlemisel, kus nad võivad muunduda nitriteks.

Tervise ja keskkonna ohud: liigsed nitraadid võivad leostuda vees, tekitades reostust ja probleemseid nitreerides bioloogiliste protsesside käigus. Infantiilsetel inimestel võib kõrge nitraatisisaldus põhjustada methemoglobineemiat. Nitraatide kasutamist reguleeritakse joogivees ja keskkonnamõjusid jälgitakse riiklikult ning rahvusvaheliselt.