Mitteorgaanilised

Mitteorgaanilised ained ehk anorgaanilised ained viitavad keemiatoodetele, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite valdkonda. Mitteorgaaniline keemia tegeleb nende ühendite uurimise ja sünteesiga ning hõlmab laia klassi materjale, alates mineraalidest ja metallide ühendustest kuni hapete, aluste, okside, soolade ja kompleksühenditeni. Mitteorgaanilised ained võivad olla nii lihtsad kui keerulised ning neid leidub nii looduses kui tööstuses.

Peamised klassifikatsioonid hõlmavad okside ja hüdrokside, happeid ja leeliseid, soolasid (nt nitraadid, sulfaadid, halogenoidid), karbonaate ning gaase. Lisaks on olulised koordinatsioonühendid ning metallide ja mittemetallide ühendused. Organometallilised ühendid, mis sisaldavad nii orgaanilisi kui metallilisi sidemeid, asuvad tihti piirialal ning neid käsitletakse sõltuvalt definitsioonist erinevalt.

Mitteorgaanilise keemia tähtsus ulatub paljude rakendusteni: materjaliteadus (klaas, tsement, metallide ühendused), katalüüs (paljud tööstusprotsessid), ravimite süntees ning keskkonnakaitse (veetöötlus, õhu ja veerõhu kontroll). Lisaks aitab see valdkond mõista looduslikke aineid, mineraale ja biogeokeemiat ning mängib keskset rolli ressursside töötlemises ja uute materjalide arenduses.