koordinatsioonühendid

Koordinatsioonühendid, tuntud ka kui kompleksühendid või metallorgaanilised ühendid, on keemilised ühendid, mis koosnevad kesksest metalliaatomist või -ioonist, mis on seotud ümberringi paiknevate molekulide või ioonidega, mida nimetatakse ligandideks. Need ligandid võivad olla nii neutraalsed molekulid kui ka laetud ioonid. Koordinatsioonühendid on väga levinud nii looduses kui ka tööstuses. Looduses esinevad need näiteks hemoglobiinis, mis sisaldab raua koordinatsioonühendit, või klorofüllis, mis sisaldab magneesiumi koordinatsioonühendit. Tööstuses kasutatakse koordinatsioonühendeid paljudes rakendustes, sealhulgas katalüsaatoritena keemilistes reaktsioonides, värvainetena, ravimites ja veepuhastuses. Koordinatsioonühendite struktuur ja omadused sõltuvad suuresti kesksest metalliaatomist ja sellega seotud ligandidest. Ligandid võivad seostuda metalliga erineval moel, moodustades erinevaid koordinatsioonimooduseid. Nende ühendite uurimine on oluline osa keemiast ja sellel on laialdased rakendused erinevates teadus- ja tehnoloogiatööstustes. Koordinatsioonühendite nimetamisel järgitakse kindlaid IUPAC-i reegleid, mis aitavad neid üheselt identifitseerida ja kirjeldada.