mineraalidest

Mineraalidest on looduslikult esinevad anorgaanilised tahked ained, millel on kindel keemiline koostis ja korrapärane aatomistruktuur. Need moodustuvad geoloogiliste protsesside käigus Maa koores ja mantel. Mineraalid on ehitusplokid, millest koosnevad kivimid. Igal mineraalil on unikaalsed omadused, mis on tingitud selle keemilisest koostisest ja kristallstruktuuri paigutusest.

Mineraale identifitseeritakse ja klassifitseeritakse mitmete füüsikaliste omaduste põhjal, sealhulgas kõvadus, värvus, läige, lõhenevus, murdekoht ja tihedus. Kõvadust mõõdetakse Mohsi skaalal, mis varieerub talgist (1) teemantini (10). Värvus võib olla väga varieeruv ja ei ole alati usaldusväärne identifitseerimisvahend, kuna lisandid võivad seda mõjutada. Läige kirjeldab, kuidas valgus mineraali pinnalt peegeldub, ulatudes klaasjast metalliliseni. Lõhenevus viitab sellele, kuidas mineraal puruneb mööda kindlaid tasapindu, samas kui murdekoht kirjeldab selle purunemist ebakorrapäraste pindade mööda.

Mineraalid on majanduslikult ja tööstuslikult väga olulised. Nad on erinevate metallide ja muude materjalide allikaks, mida kasutatakse ehituses, tootmises ja tehnoloogias. Näiteks kvarts on oluline komponent klaasi tootmisel, rauamaaki kasutatakse terase valmistamiseks ja malahhiiti peetakse dekoratiivkiviks. Mineraalide uurimine, mida nimetatakse mineraloogiaks, aitab meil mõista Maa geoloogilist ajalugu ja selle ressursside päritolu.