Kõvadust

Kõvadus on materjali omadus, mis kirjeldab selle vastupidavust deformatsioonile ja pindade kriimustustele. See on oluline näitaja materjalide valikul ning mõjutab tööriistade eluiga, kulumiskindlust ja üldist töökindlust erinevates rakendustes.

Kõvadust hinnatakse mitmel viisil. Mohsi skaala on ajalooline kvalitatiivne hindamisviis, mis põhineb kriimustuskindlusel. Kvantitatiivsed meetodid hõlmavad Rockwelli, Brinelli, Vickersi ja Knoopi teste, kus kasutatava indenteri ja koormuse põhjal saadakse arvväärtus või skoor. Polümeeride ja elastomeeride puhul kasutatakse sageli Shorei kõvadust. Erinevad testid annavad eri tüüpi tulemusi, mis tuleb vastavates standardites hoolikalt teiselt üle vaadata ja võrrelda.

Kõvadust mõjutavad peamiselt mikrostruktuur, koostis, töötlemisprotsessid ja temperatuur. Kõvadus ei ole sama kui tugevus või jäikus ning need omadused võivad materjoneiti erineda sõltuvalt koormuse tüübist ja testitingimustest. Lisaks võib kõvadus olla anisotroopne ehk sõltuvalt materjali orientatsioonist erineda suurtel või väikestel aladel.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad tööriistade ja lõiketööde kaitset, mehhaaniliste komponentide kulumiskindlust ning katete valikut. Inženöörid hindavad kõvadust koos teiste omadustega, et prognoosida komponentide tööaega ja sooritust erinevates keskkondades.

Standardid ja märgistused: ISO- ja ASTM-standardid kirjeldavad katseprotseduurid ja tulemuste tõlgendamist. Mohsi skaala on ajalooline ja kvalitatiivne, kuid kvantitatiivsed meetodid nagu Rockwell, Brinell, Vickers ja Knoop on laialdaselt kasutusel.