Migratsioonistaatus

Migratsioonistaatus on isiku juriidiline seisund riigis, mis tuleneb tema migratsioonilise tegelikkuse haldamisest. See staatus määrab isiku õigused ja kohustused ning kontrollib ligipääsu elamisele, tööle, haridusele ning sotsiaalsetele teenustele. Migratsioonistaadi väljastab vastav riigi immigratsiooniamet või muu pädev asutus ning see võib olla ajutine või püsiv.

Migratsioonistaadi peamised vormid on seotud rahvusvahelise kaitse taotluste ja elamislubade staatustega. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitajatel võib tekkida ajutine kaitse või hiljem kaitse staatus (näiteks asüüli või abikaitse vorm). Lisaks on tavapärased elatisloataotledajale või muude tingimustega seotud elamislubade tüübid, mis võivad olla ajutised (nt töö-, õppe-, perekonnaühendamise alusel) või püsivad (püsiv elamisluba või pikaajaline EU-residentuur).

Protsessina hõlmab migratsioonistaadi saamine tavaliselt taotluse esitamist, isikuandmete esitamist, vajalike dokumentide kogumist ja elamisloa või kaitse seisundi hindamist. Taotlused võivad sisaldada vestlusi, turvalsuse kontrolli ja taustakontrolli. Otsus võib olla positiivne või negatiivne ning vastuväite korral on sageli võimalik apellatsioon või õiguskaitsevahendite kasutamine.

Õigused ja kohustused sõltuvad staatusest: riigiasutused tagavad eluaja, töö ja hariduse õigused, kuid need võivad olla seotud tingimustega (nt keele- või integratsiooninõuded). Staatus võib muutuda ajutisest püsivaks või viia kodakondsuse või pikaajalise elamisloa saamiseni. Samas on migratsioonistaatus tihedalt seotud õigusega jätkata elada riigis ja kasutada kohalikke teenuseid, kuid see võib lõpetada muul viisil, näiteks staatusaegumuse täitumise või seadusetusoleku korral. Statelessnessi küsimus võib hõlmata ka rahvusvahelise kaitse ja elamislubade erirahastust.

---