tegelikkuse

Tegelikkus on mõiste, mis kirjeldab maailma kui midagi, mis eksisteerib sõltumata inimeste tajust või arvamusest. See hõlmab nii füüsilist universumit kui ka neid tasandeid, mida inimesed kogevad, mõtestavad või milles osalevad sotsiaalsed ja kultuurilised struktuurid. Teaduslik ja filosoofiline diskursus eristab sageli mitut dimensiooni tegelikkusest: mind-vastane tegelikkus ehk mind-independent reality ning subjektiivne või sotsiaalne tegelikkus, mis tekib läbi inimese kogemuse ja keeleseosed.

Filosoofiliselt on erinevaid vaateid tegelikkuse olemusele. Realism väidab, et tegelikkus on olemas sõltumata vaatluse subjektiivsetest tõlgendustest. Antirealism ja sotsiaalne konstruktivism rõhutavad seevastu, et osa tegelikkusest on inimeste keelest, kultuurist ja sotsiaalsetest praktikatest sõltuv. Epistemoloogia teatab, kuidas me tegelikkust teame: millised on piirid ning mida saab loota peamise tõe või õigel prognoosil põhineva kirjelduse kaudu.

Erinevad tegelikkuse liigid hõlmavad materjalset tegelikkust (füüsilised objektid ja looduse seaduspärasused), kultuurilist ja sotsiaalset tegelikkust (normid, institutsioonid, tähendused) ning tehnoloogilist/digitaalset tegelikkust (virtuaalsed ja mediatsiooniga loodud ruumid). Tajud, illusioonid ja erinevad kogemused võivad tegelikkust erinevalt mõjutada, kuid need ei määra maailma füüsilist olemasolu.

Käsitlus tegelikkusest peegeldab püsivat püüdlust mõista, mis on tõeliselt olemas ja kuidas me seda teame: mis on eraldatud meie tajust ning mis on mind-vabalt olemas. Keeled ja kultuurid võivad tegelikkust nüansseerida, kuid samaaegselt aitab teadus ja kogemus selle olemust järjest paremini mõista.