illusioonid

Illusioonid on tajumisel tekkivad moonutused, mille puhul tegelik stiimul ja selle tajutav tähendus ei lange kokku tegelikkusega. Need eristuvad hallutsinatsioonidest, kus väliseid stiimuleid ei esine, ning võivad tekkida erinevates meeltekanalites. Illusioonid annavad väärtuslikku teavet tajumise mehhanismide toimimise kohta.

Kõige tavalisemad on visuaalsed illusioonid. Need tekivad, kui aju tõlgendab stiimuleid ruumi sügavuse, valgustuse ja värvi osas valesti või konteksti tõttu. Näiteks võivad geomeetrilised vormid ja varjud tekitada illusioonilise ruumilisuse või liikumise tunde. Lisaks esinevad auditoorsed illusioonid (kuuldava stiimuli moonutused), taktilised illusioonid ning proprioceptiivsed illusioonid, mis puudutavad keha asendit ja liikumist.

Illusioonide põhjus peitub aju tajusüsteemide ja protsesside koostöös. Ajus kasutatakse heuristikuid ja eelnevat teadmistebaasi, mis kiirendavad töötlemist, kuid võivad tekitada moonutatud tõlgendusi. Kontekst, valgustus, tähelepanu ning sensoorsete signaalide piirid mängivad olulist rolli.

Illusioonide uurimine on kestnud alates 19. sajandi lõpust. Need on aidanud mõista, kuidas tajume ja kuidas kontekst ning kogemused kujundavad reaalsuse kogemust. Tänapäeval kasutatakse teadmisi teaduses, kunstis, disainis ja kasutajakogemuse arendamisel.