valgustus

Valgustus on eestikeelne mõiste, mille kaks peamist tähendust on: 1) ajalooline intellektuaalne liikumine, mida tuntakse Euroopa Valgustusena; 2) valgustus kui valguse tekitamise ja kasutamise protsess ruumides. Esimeses tähenduses rõhutati ratsionaalsust, teaduslikku meetodit, kriitilist mõtlemist ning usulise autoriteedi piiramist; samas edendas haridust ja tolerantsi. Valgustus on märgiline murdepunkt, mis pani aluse kaasaegsele demokraatiale ja inimõiguste mõistmisele.

Valgustusajastu tekkis 17. ja 18. sajandi Lääne-Euroopas. Selle peamisteks mõtlejaks peetakse Voltaire'i, Kant'i ja Diderot'i ning teisi; liikumine rõhutas ratsionaalsust, empiirilist meetodit, teaduslikku progressi ning usuliste dogmade kriitilist ülevaatust. Hariduse ja inimõiguste arendamise ning tolerantsi edendamine olid samuti tähtsal kohal. Sõnumi levitamiseks olid olulised entsüklopeedia projektid ning teaduslikud ja filosoofilised arutelud.

Valgustus mõjus ka Baltimaades, sealhulgas Eestis, peamiselt läbi kontaktide baltisaksa ja Vene valgustusliikumisega. See aitas kaasa hariduse laienemisele, ametkondlike reformide algatamisele ja keelearendusele, ning andis panuse rahvusliku kultuuri ning haridustraditsiooni kujunemisse 19. sajandil.

Valgustus kui valgustus tähendab ka valguse tekitamist ja juhtimist ruumides. Arhitektuuris ja linnaplaneerimises püütakse energiasäästlikkuse, funktsionaalsuse ja esteetika tasakaalu; kaasaegne valgustus hõlmab LED-tehnoloogiat, ohutust ja kasutajakogemust.