Metsakasutuse

Metsakasutus on mõiste, mis kirjeldab metsade ja nende ressursside kasutamist erinevatel eesmärkidel. See hõlmab nii majanduslikku tegevust kui ka ökoloogiliste, sotsiaalsete ja rekreatiivsete funktsioonide tasakaalustamist. Metsakasutuse keskmes on metsade pikaajaline tootlikkus ja mitmekülgne kasu ning samal ajal looduskeskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine.

Peamised kasutusalad on puidutoodang ja selle töötlus, sealhulgas ehitus­sisutooted, puitmaterjal, papivood ja biokütused; samuti mittepuististe, nagu marjade, seente ja ravimtaimede kogumine ning nende töötlemine. Lisaks on olulised rekreatiivsed ja turismilised kasutused (matkamine, telkimine, maastikuravustus) ning elutähtsad ökoloogilised teenused, nagu kliima, mullakaitse ja veedustamine. Metsakasutust peab käsitlema kui mitmekülgset tegevust, mis nõuab erinevate huvigruppide kooskõlastamist ja keskkonnahoidu.

Juhtimine ja planeerimine põhinevad tavaliselt pikaajalisel metsakorraldusel ning käsitlevad raiemahte, metsade vanusklasside ja hobuste süstemaatilist uuendamist ning kaitsealade ja probeeringute seadeid. Metsakasutus on riiklikult reguleeritud ning selle põhimõtted rõhutavad jätkusuutlikkust, tootlikkust ja inimeste vajaduste arvestamist tulevaste põlvedega.

Mõõdikud hõlmavad kasvu- ja varuandmeid, raierežiimi järgimise kontrolli ning sertifitseerimisnõudeid, mis tagavad vastavuse säästlikele tavadele. Väljakutsed hõlmavad kliimamuutusi, ökosüsteemide muutusi ja tasakaalustatust erinevate kasutusviiside vahel.