Metaboliidide

Metaboliidid on metabolismi käigus organismis tekkivad keemilised ühendid. Need hõlmavad nii lõppprodukte kui ka vahesammude intermediatoore ning esinevad kõigis elusorganismides. Metaboliidid jagunevad peamiselt primaarmetaboliidideks ja sekundaarmetaboliidideks. Primaarmetaboliidid on eluks hädavajalikud ja osalevad kesksetes protsessides, näiteks glükoos, aminohapped, nukleotiidid ja lipiidid. Sekundaarmetaboliidid ei ole otseselt vajalikud kasvuks, kuid täidavad ökoloogilisi rolle ning on olulised ökoloogiliste suhete loomimisel ning kaitses; näidetena on taimedest tuntud alkaloidid, terpenoidid ja fenoolühendid.

Metaboliidid osalevad energiavahetuses, biosünteesil ja signaalmolekulide moodustamisel. Mõned metaboliidid toimivad hormoonide, neurotransmitteridena või toitainete allikatena ning teised on oluline osa ümbritseva keskkonna signalisatsioonist. Ravimitöös on oluline teada, kuidas ravimid metaboliseeruvad: esimeses faasis võivad metaboliidid olla aktiivsed või inaktiveeruvad, teises faasis lisatakse konjugatsioon ja eritus, mis hõlbustab nende kõrvaldamist. Selline metabolismi mehhanism moodustab aluse farmakokineetikale ja toksikoloogiale.

Metaboloomika on teadusharu, mis uurib organismi metaboliitide profiile ja nende muutusi eri tingimustes. Selleks kasutatakse meetodeid nagu gaasi- või vedelkromatograafia mass-spektromeetria (GC-MS, LC-MS) ja NMR, et identifitseerida ja kvantifitseerida metaboliite ning koostada ainevahetuse kaart.

Taime- ja mikroorganismide sekundaarmetaboliidid annavad lõhna, värvi ja maitse ning pakuvad kaitset patogeenide vastu. Need metaboliidid on olulised ka meditsiinis otsitavate ravimite allikad.

Metaboliidid erituvad peamiselt neerude kaudu uriiniga; osa eritumisest toimub hingamisteede, naha higi ja seedetrakti kaudu.