Makseraskused

Makseraskused on üldmõiste, mis hõlmab mitmesuguseid maksahaigusi, mis kahjustavad maksa võimet funktsioneerida või muudavad selle struktuuri. Maksa rolli kuuluvad ainevahetus, toksiliste ainete detoksifikatsioon, sapi tootmine ja immuunsüsteemi toetamise funktsioonid. Makseraskused võivad puudutada maksarakke (hepotsüüdid) või sapiteid ning neid võivad põhjustada ägedad või kroonilised protsessid.

Kõige levinumad makseraskuste vormid on viirushepatiidid (A, B, C), alkohoolne maksahaigus, mittealkohoolne rasvmaksahaigus (NAFLD/NASH), autoimmuunne hepatiit ning geneetilised või metaboolsed haigused nagu Wilsoni tõbi või tsirroosi eelsoodumused. Samuti võivad maksahaigused hõlmata sapiteede haigusi (kolestaas) ja maksakasvajad.

Põhjused ja riskitegurid hõlmavad pikaajalist alkoholi tarvitamist, viirushepatiiti B ja C, ülekaalulikkust, diabeeti, kõrget kolesterooli ning teatud geneetilisi või metaboolseid haigusi.

Diagnoos tehakse kliinilise hindamise, vereanalüüside (ALT/AST, bilirubiin, albumiin, INR) ning kujutiste uurimuste (ultraheli, CT, MRI) ning vajadusel maksabiopsia põhjal. Maksa seisund hinnatakse ka elastograafia abil.

Ravi sõltub põhjusest: alkoholi vältimine, viirushaiguste ravimite kasutamine, kehakaalu langetamine ja liikumine NAFLD raviks, autoimmuunhaiguste immunosupressioon ning harvadel juhtudel maksansiirdamine. Tüsistuste ennetus: regulaarsed kontrollid ning varajane sekkumine.

Ennetus: vaktsiinid hepatiitide vastu, alkoholi piiramine, tervislik toitumine, regulaarne kehakaalu kontroll ning mõistlik ravimite tarvitamine.